Prognoosimise reeglid

Versioon 3 · Kehtiv alates 15. august 2026

Katsetame, kas paljude inimeste sõltumatutest hinnangutest saab kokku panna kasuliku kollektiivse ennustuse: rahvatarkuse.

Mida saab ennustada?

Põhiküsimusi on kaks ja mõlemad on edetabelisse pääsemiseks kohustuslikud:

  • Kes valitakse järgmiseks Eesti Vabariigi Presidendiks?
  • Millises etapis järgmine president valitakse (Riigikogu, valimiskogu, või valimiskogu järel uuesti Riigikogus)?

Lisaks võib avaneda lisaküsimusi, näiteks „Kas president valitakse juba Riigikogu esimeses voorus?“.

Uus küsimus avatakse ainult siis, kui vastus on hiljem üheselt kontrollitav ja sul jääb enne sündmust päriselt aega ennustust anda.

Millal ennustamine avaneb ja sulgub?

Igal küsimusel on üks või mitu ennustusperioodi — ajavahemik, mille jooksul saab ennustust esitada või muuta. Uus periood avaneb näiteks siis, kui avaldatakse ametlik kandidaatide nimekiri või kui valimisprotsess liigub järgmisse etappi.

Iga küsimuse juures näed alati täpset sulgemisaega. Pärast sulgemist ei saa ennustust enam muuta — salvestamata mustandeid ei arvestata ja koondtulemus fikseeritakse.

2026. aasta ajakava
  • Kandidaatide registreerimine: 21. august
  • Riigikogu I hääletusvoor: 2. september
  • Riigikogu II hääletusvoor: 3. september
  • Riigikogu III hääletusvoor: 3. september

Riigikogu esimese ringi II ja III voorule ning valimiskogu II voorule ei avata eraldi ennustusperioodi. Nende voorude kandidaadid selguvad alles vahetult eelmise vooru tulemuse põhjal (samal või järgmisel päeval). Sisulist aega ennustamiseks ei jää.

Vaata ka alamlehte Valimisprotsess.

Valimiskogu voorule võidakse prognoosimiseks avada: Riigikogu III voorust võib kuluda kuni kuu aega enne valimiskogu kokkutulekut, nii et kandidaatide nimekiri võib jõuda selguda piisavalt aegsasti.

Valimiskogu järgsele Riigikogu vooru võidakse prognoosimiseks avada: Kui presidenti ei valita ka valimiskogus, korraldatakse 14 päeva jooksul erakorraline valimine Riigikogus. Sel juhul algab Riigikogus uus valimistsükkel, kandidaadid seatakse uuesti üles ning piisava ajavaru korral avatakse ka uus ennustusperiood.

Seni on presidendivalimised Eestis olnud 6 tk. Neist on Riigikogu esimestes voorudes õnnestunud president valida 33%, valimiskogus 50% ja uus ringil pärast valimiskogu 17% juhtudel. Teisisõnu, kui protsess jõudis valimiskokku, valiti president seal ajalooliselt 75% juhtudest.

Mis juhtub, kui kandidaat lisandub või langeb välja?

Kandidaatide juures on näha nende hetkeseis (nt registreerimiseks esitatud, registreeritud, järgmisse vooru pääsenud, loobunud). Kui staatus muutub viisil, mis mõjutab su ennustust, anname sellest keskkonnas märku (ja soovi korral ka e-postiga).

Kui kandidaatide nimekiri muutub:

  • su varasem ennustus jääb ajalukku alles, aga seda ei muudeta automaatselt
  • see ei pruugi enam kuuluda uue nimekirja koondtulemusse
  • sul palutakse anda uue nimekirja põhjal uus ennustus

Kuidas ennustada?

Ennustuse saab anda kahel moel — mõlemad lähevad võrdselt ametlikku koondtulemusse ja edetabelisse.

Tervikennustus

Jaga 100 protsendipunkti ise kandidaatide vahel (nt A — 50%, B — 30%, C — 20%). Komakohti ei kasutata, kokku peab tulema täpselt 100, ja süsteem ei jaga protsente sinu eest automaatselt võrdselt.

Lühiennustus

Märgi kandidaat, kelle usud võitvat. Rohkem tegema ei pea: süsteem paneb temale 100% ja kõigile teistele 0%.

Ennustusküsimuste vastuse selgumine

Ennustusküsimused märgitakse lahendatuks ametliku valimistulemuse põhjal. Põhiküsimuse „Kes valitakse presidendiks?“ lahendamiseks piisab ametlikust otsusest, et president on valitud.

Kuidas koondtulemus arvutatakse?

Ametlik koondtulemus on kõigi arvestusse kuuluvate ennustuste aritmeetiline keskmine — kiirvaliku ja täpse jaotuse teel antud ennustused loetakse võrdselt. See näitab osalejate kollektiivset hinnangut — mitte esinduslikku arvamusküsitlust, sest liitumine on vabatahtlik.

Ühel küsimusel saab korraga olla üks kehtiv ennustus. Kui muudad ennustust, jääb eelmine versioon ajalukku, aga arvestusse läheb su viimane nõuetekohaselt salvestatud ennustus enne perioodi sulgemist.

Kuidas täpsust hinnatakse?

Iga lahendatud küsimuse eest saad täpsuspunktid 0–100. Mida lähemal oli sinu ennustus tegelikule tulemusele, seda rohkem punkte. Edetabelis on sinu kõigi lahendatud küsimuste keskmine.

Edetabelisse pääsed, kui oled vastanud mõlemale põhiküsimusele.

Väljapakutud lühiennustuse võimalus on lihtsalt neile, kel alati kiire. Kõige parem on jagada tõenäosused nii, nagu sa tegelikult kandidaatide võimalusi hindad.

NÄITEKS PROGNOOS A ja B-leKES VALITI?TÄPSUSPUNKTID
A 90%, B 10%A99
A 50%, B 50%A75
A 90%, B 10%B59
A 100%, B 0%A100
A 100%, B 0%B0

Tulemuste lehel näed: ametlikku valimistulemust, oma arvestusse läinud ennustust, oma täpsuspunkte, osalejate lõplikku koondtulemust ja seda, kuidas su ennustus ajas muutus.

KKKKuidas punktid täpselt arvutatakse?

Täpsuspunktid tulevad Brieri skoorist. Iga kandidaadi kohta võetakse sinu tõenäosuse ja tegeliku tulemuse (1 või 0) vahe ruut, need liidetakse kokku ja jagatakse kahega — nii jääb tulemus 0 ja 1 vahele. Täpsuspunktid on (1 − see arv) × 100, ümardatuna. Andmebaasis hoitakse alles algne 0–1 väärtus; 0–100 on ainult kuvamise teisendus.

Miks pead ennustamiseks sisse logima?

Kontota saab keskkonda ja koondtulemusi vaadata, aga ennustuse salvestamiseks pead sisse logima (e-posti link või „copy-paste“ 6-kohaline kood saadetakse sulle). See aitab vähendada rämpsu ja robotennustusi ning takistab ühe inimese korduvat massilist sisestamist. Saab ka hoida sind valimiste kulgemisega kursis, eriti kui tuleb mitu presidendi valimiste vooru. Su nimi ei pea avalik olema, võid kasutada pseudonüümi.

Meenutuseks

SEE EI OLE
· rahvahääletus
· avaliku arvamuse esinduslik küsitlus
· kandidaatide toetamise keskkond
· kihlvedu või raha peale panustamine
Ennusta lihtsalt seda, mis sinu hinnangul tegelikult võib juhtuda — mitte seda, keda sa ise presidendiks soovid.
Tee oma ennustus →